Muru niitmine ja väetamine

Niitmine ja väetamine on muru eest hoolitsemisel kõige tähtsamad ülesanded. Regulaarne ja sage niitmine tagab rohukõrte ja juurte õige kasvu ning levimise. Niitmisest tähtsamgi on väetamine, kuna hästitoidetud muru on ilusam, rohelisem ja tugevam. Lisaks sellele ei mõjuta seda ilmastik, umbrohi ega haigused.

Esimene niitmine

Esimesel niitmisel on muru kasvamise protsessis oluline roll. Esimest korda pärast külvamist niidetakse muru siis, kui rohi on kasvanud 8-10 cm pikkuseks. Muru ei tohi mitte mingil juhul niita madalaimalt kõrguselt, vaid ainult 3 cm võrra. Järgnevate niitmiste ajal võib lõikekõrgust järk-järgult alandada, kuni saavutatakse soovitud niitmiskõrgus. Muru nõutav kõrgus sõltub pinnasetüübist, murusegust ja ilmastikutingimustest. Suvel niidetakse muru 4 cm kõrguselt, muul ajal 3 cm kõrguselt. Järgige alati reeglit, et niidetakse maksimaalselt üks kolmandik muru kõrgusest.

Kui muru on juba olemas, siis esimesel korral hooajal niidetakse madalamalt ja teisel korral niidetakse juba soovitud kõrguselt.

Niitmiskõrgus

Liiga madalalt niitmine nõrgestab muru, aga liiga kõrgelt niitmine ei stimuleeri külgvõrsete kasvu, mistõttu muru muutub hõredaks ja tundlikuks mitmetele mõjudele, nagu näiteks tallamine. Liiga kõrgelt niidetud murule võib aja jooksul koguneda omamoodi läbitungimatu surnud kõrtest kiht, mis lämmatab muru.

Mida teha niidetud muruga?

Tavaliselt koristatakse niitmisjäägid ära, kuna see rikub muru välimuse, eriti, kui niidetakse madalalt. Murujäägid lähevad mädanema ja lämmatavad muru. Kui aga otsustatakse jätta niitmisjäägid murule, tuleb need ühtlaselt laiali jaotada ja võimalusel väiksemaks teha. Niimoodi lagunevad jäägid kiiremini ja nendest saab looduslik orgaaniline väetis.

Kui tihti niita?

Muru niidetakse keskmisel kord nädalas, intensiivsel kasvuperioodil kaks korda nädalas.

Leitakse, et madalalt niidetavat muru tuleb niita sagedamini kui kõrget muru. Veelgi vähem hoolt nõuab kõrreliste ja lillede segu, mis rajatakse tavaliselt sellele krundi osale, mida püütakse jätta looduslikuks, või aeda, et meelitada ligi mesilasi.

Väetamine

Muru kasvab väga intensiivselt, kuna seda niidetakse tihti. See tähendab, et kord nädalas koos muru pealmise osaga eemaldame ka suure koguse toitaineid. Murutaimed ei ole võimelised iseseisvalt neid toitaineid korvama ja muutuvad heledamaks, nõrgemaks ja hõredamaks ning taimede vahele hakkab kasvama sammal ja umbrohi.

Isegi omamoodi multšimisest, kui jätame niidetud rohu murule, ei piisa selleks, et rohi saaks kogu pinna ulatuses piisavalt toitaineid. Muru vajab kõige rohkem lämmastikku, mille toimel see kasvab, moodustab valke ja säilitab ilusa sametrohelise värvuse. Ilma lämmastikuta muru kasvab halvasti ja muutub kollaseks. Kuid muru vajab muudki kui lämmastikku. Juured vajavad kasvamiseks fosforit. Kõik rohttaimed vajavad kasvamiseks ka kaaliumi, mis tõstab nende vastupidavust põuale, haigustele ja külmale.

Kaasaegsed muruväetised on järjest kvaliteetsemad ja seejuures looduslikumad, tänu millele on võimalik vältida kanalisatsiooni ja põhjavete saastumist.

Muru vajab ka orgaanilisi aineid

Enne muru külvamist lisatakse pinnasele ka palju orgaanilisi aineid kvaliteetse orgaanilise väetistega, mis ei sisalda umbrohuseemneid. Ka juba olemasolevale murule lisatakse kevadeti orgaanilist väetist. Orgaaniliste ainete lisamine on eriti vajalik liivasele, kivisele ja toitainetevaesele pinnasele. Orgaanilised väetised on vajalikud ka muud liiki pinnasele, kuna kvaliteetsest orgaanilisest väetisest vabaneb järk-järgult lämmastikku sõltuvalt temperatuurist ja taim saab seda vastavalt vajadusele kasutada kuue kuu jooksul. Niimoodi saab muru toitaineid ühtlaselt, ei teki kasvu kõikumist, rohi kasvab aeglaselt, ühtlaselt ja muutub tihedamaks ning seda on vaja harvemini niita. Muru on sametroheline ja vastupidavam põuale ja tallamisele.

Väetamine eriväetistega

Muru väetamiseks on kõige parem kasutada pikatoimelist membraankestaga muruväetist Plantella Formula 365, kuna toitained vabanevad membraanist järk-järgult kogu kasvuperioodi vältel ning ideaalse muru saavutamiseks on vaja kasutada Plantella Formula 365 muruväetist vaid kord aastas.

Väetamiseks võib valida ka Plantella spetsiaalse väetise kõikidele murutüüpidele. Seda väetist lisatakse minimaalselt kolm korda kasvuperioodi jooksul. Seejuures tuleb järgida reeglit, et muru, mida tihti niidetakse, tuleb ka tihti väetada. Esimene väetamine peab toimuma kevadel, märtsis või aprillis, teine mais või juunis ja viimane kord septembris.

Alates septembri lõpust muru enam lämmastikväetisega ei väetata, kuna hiline väetamine võib panna rohu kasvama, aga noored kõrred on külma ja haiguste suhtes tundlikumad. Kevadel võib meid seetõttu ees oodata pettumustvalmistav vaatepilt. Väetatakse hommikul või õhtul, kui ei ole palav. Kui pikka aega ei ole vihma sadanud, tuleb muru pärast väetamist ohtralt kasta.

Sügisene väetamine

Heintaim on pika kasvuperioodiga taim, mis vajab kasvamiseks pinnasetemperatuuri üle 5 0С. Seega kasvab see veel ka hilissügisel ja mõnikord isegi talvel. Külm talv on suureks katsumuseks eelkõige noortele lehekõrtele, kuna nad puutuvad kokku suure niiskusega minimaalse valguse ja soojuse tingimustes, mille tõttu muru nõrgeneb ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks.

Seetõttu väetatakse muru sügisperioodil augustist oktoobrini Plantella spetsiaalse muruväetisega sügiseseks väetamiseks, mis sisaldab rohkem fosforit ja tagab sellega paksemad ja tugevamad juured, mis omakorda aitavad rohutaimedel talve üle elada. Selle tulemusel jääb muru tihedaks, ühtlaselt roheliseks ja kõndimiseks sobilikuks.