Külviaeg
Meie maal on kõige soodsam aeg muru külvamiseks kevadel ja seejärel tehakse järelkülv sügisel. Kevadine külv on kasulikum, kuna pinnases on piisavalt vett, suvel ja varasügisel tuleb noortele võrsetele tagada piisav kogus vett, neid regulaarselt kastes.
Murusegud
Tuleb silmas pidada, et looduses ei ole murutaime, mis sobiks kõikideks võimalikeks otstarveteks, mistõttu kasutatakse muru kasvatamiseks murutaimede segu. Tänu sellele on need vastupidavad samblale ja haigustele, taluvad paremini tallamist, neil on ühtlane maht, ilus roheline värvus, need kasvavad kiiresti, kestavad kauem jne.
Kõige levinumad murutaimed on:
- kastehein (Agrostis), ideaalne dekoratiivne muru, sobib madalaks niitmiseks;
- aruhein (Festuca), tugev, vastupidav, sobib laste mänguväljakule;
- raihein (Lolium), kiire kasvuga, tugeva ja tihe muru saamiseks;
- nurmikas (Poa), ilusa tumerohelise värvusega, talub külma ja madalat niitmist.
Seega on igal murutaimel mõned olulised omadused ja seguna annavad nad kauni muru.
Kallakud
Kui maa-ala ilmselgelt ei sobi muru kasvatamiseks, on parem istutada kattetaimed. Laugematele nõlvadele on lihtne muru külvata ja selle eest hoolitseda, kuid järskudel nõlvadel on külvamine omaette probleemiks. Seemned vajavad idanemiseks palju niiskust, vihma või ohtrat kastmist. Aga niipea, kui kastame äsjakülvatud muru, uhume kõik seemned kallaku jalamile. Üheks lahenduseks on sammuline külv: esmalt külvatakse üheaastane murunurmik – kidur hein, mis kasvab väga kiiresti. Pärast seda, kui see on idanenud, külvame ühe tavalistest murusegudest. Üheaastane hein kaitseb värskelt külvatud seemneid ärauhtumise eest. Kui pinnas on väga raske, teeb see nõlvadele külvamise lihtsamaks, kuna seemned saab suruda mulla sisse. See vähendab ärauhtumise tõenäosust.
Külv
Kõige parem on külvata pilvise ja tuulevaikse ilmaga. Seemned tuleb puistata võimalikult ühtlaselt, arvestades soovitatud kogust vastavale pindalale. Kõige lihtsam on seda teha külvikuga, väiksemal alal võib külvata käsitsi. Kõigepealt segame seemned põhjalikult ära, lisame segule veidi liiva, et seemneid oleks lihtsam puistata. Külvame, liigutades kätt ühele ja teisele poole. Vältida tuleks ridade tekkimist. Keskmiselt kulub ühe ruutmeetri murukatte jaoks 25 kuni 50 g seemneid. Seemnete kogus sõltub murusegu otstarbest, seemnete idanemisest, niitmiskõrgusest jne. Spordiväljakute jaoks külvatakse seemneid tihedamalt. Reha abil kaetakse seemned õhukese mullakihiga. Murutaimed ei idane, kui seemned on liiga sügaval maa sees. Mõned seemned jäävad maapinnale, kuid suurem osa saab kaetud. Ka maapinnale jäänud seemned lähevad kasvama, kui on piisavalt niiskust. Pärast külvamist tihendame pinna rulliga või tallamisega, sidudes jalanõude külge kaks lühikest lauatükki. Võib täita tünni veega ja veeretada seda mööda pinda. Seejärel kastame õrna veejoaga.
Muruseemned idanevad 14 kuni 28 päeva. Maapinda võib kaitsta lindude eest agrokangaga või tiheda võrguga. Kuni seemned ei ole tõusnud/idanenud, tuleb külvipinnal hoida ühtset niiskusetaset. Kui vihma ei saja, tuleb igapäevaselt kasta. Sellel perioodil on suurimaks ohuks põud, mistõttu tuleb muru kuumadel kevad- ja suvepäevadel kasta. Esimene muruniitmine toimub siis, kui muru on ligikaudu 8 cm kõrgune. Esimesel korral tohib niita vaid ühe kolmandiku muru kõrgusest, mis on ligikaudu 5-6 cm.
