ProChemical
Aiapidaja tooted, väetised ja kahjuritõrjevahendid

Põllukultuuride külv

Köögiviljaseemikute kasvatamine


Mõnesid köögivilju võib külvata otse avamaale, teiste puhul tuleb esmalt kasvatada seemikud. Esimeste köögiviljaseemikute kasvatamine algab veebruaris. Esimesena külvatakse taimed, mis vajavad idanemiseks ja kasvamiseks rohkem aega. Seega külvatakse esimeses järjekorras viliköögiviljad, näiteks paprika ja baklažaan, millel kulub täisväärtusliku seemiku kasvatamiseks alates külvamisest 70 kuni 80 päeva. Pärast neid külvatakse tomat ja seller (kuni 70 päeva) ja viimasena salatid (kuni 40 päeva).

Rohke ja kvaliteetse saagi jaoks on vaja hästiarenenud seemikuid, millel on tugev juurestik, aktiivne kasv ja hästiarenenud lehed ja varred. Seemnete ostmisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu nende päritolule, viljelusaastale ja idanemisele. Seemnete külvamisel kasutage kvaliteetset spetsiaalset külvamiseks ja ümberistutamiseks mõeldud mulda. Kvaliteetne muld tagab terved ja tugevad seemikud ja nende juurestiku kiire kasvu. Substraat varustab seemikud kõigi vajalike toitainetega ja hoiab optimaalset niiskusetaset pinnases.

Vaja läheb ka sobivaid anumaid, potte või spetsiaalseid plastist või penoplastist nõusid, milles on palju avasid või külvikohti. Kõige parem on igal aastal kasutada uusi anumaid, et vältida erinevate haiguste võimalikku edasikandumist.


Esimeses etapis pärast külvamist on seemnete idanemise kiirendamiseks (eelkõige viliköögiviljade puhul) vaja läbipaistvast materjalist katet, mis tagab pinnase vajaliku niiskusetaseme ja temperatuuri. Paprika seemned idanevad väga aeglaselt, seetõttu on vaja jälgida, et kate eemaldataks kohe, kui ilmuvad noored võrsed, et need saaksid piisavalt valgust ja soojust. Kasvamise algusfaasis on võrsetel vaja kõrget ja kindlasti nii öösel kui päeval sama temperatuuri. Kõige madalam idanemiseks vajalik temperatuur on kapsastel ja salatitel (18 °C kuni 22 °C) ja kõige kõrgem viliköögiviljadel (ligikaudu 25 °C). Samuti on võrsete kasvuks vaja valgust. Pilvisel päeval on võimalusel parem ruumi temperatuuri alandada ja vähendada kastmist. Seemnete idanemise ajal ei ole vaja väetada, kuna neil on piisavalt orgaanilisi aineid. Pärast taimede juurdumist mulda võib kasutada vetikate ja vitamiinide baasil valmistatud orgaanilisi väetisi Bio Plantella Garden või Bio Plantella Nutrivit.

Enne avamaale istutamist peavad taimed olema piisavalt tugevad, et pidada vastu madalamal temperatuuril. Seemikutel peab olema tugev vars, minimaalselt 4-6 pärislehte ja juurestik.

Külvikord


Aias on oluline jälgida peenardel kultuuride nn külvikorda. Selleks on vaja kasvatada vaheldumisi sügavate juurtega liike ja väikeste juurtega liike. Erinevad taimed ammutavad pinnasest erineva koguse toitaineid.
Taimed, mis kurnavad pinnast ja nõuavad palju toitaineid, on kõik ristõielised (kapsas, lillkapsas, lehtkapsas, brokkoli jt), kurgid, kartul, kõrvits, seller ja porru. Nende kultuuride jaoks on vaja pinnas hästi ette valmistada, võimalusel juba sügisel ja väetada seda kvaliteetsete orgaaniliste granuleeritud väetistega Plantella Organik K või Bio Plantella Nutrivit Universal.Tomat on samuti nõudlik taim, kuid ta tunneb end hästi samas pinnases mitu aastat järjest.
Keskmise toitainetevajadusega taimede jaoks nagu sibul, spinat, redis, nuikapsas, porgand, peet ja salat tuleb kevadel lisada mulda väike kogus orgaanilist väetist Plantella Organik K või Bio Plantella Nutrivit Universal.
Väikese toitainetevajadusega taimede jaoks nagu kaunviljad ja maitsetaimed piisab kompostiga väetamisest.
Rotatsiooni tuleb alustada taimedega, mis tõstavad mulla viljakust. Nendeks võivad olla mis tahes kaunviljad (uba, hernes jt). Pärast neid tulevad kõige nõudlikumad kapsalised ja nende järel tomat, paprika ja kartul. Pärast neid maad kurnavaid kultuure on järg porgandi, peterselli ja teiste juurviljade käes. Seejärel tulevad spinatid, salatid ja kõige lõpus sibulad. Oluline on antud järjekorrast kinni pidada, seejuures võib muidugi ühe grupi ka vahele jätta. Külvikord on kasulik ka erinevate kahjurite, kes ründavad vaid kindlat köögiviljasorti, paljunemise ennetamiseks. Kõige efektiivsemad on pikkade ajavahemikega külvikorrad (enam kui 3 aastat).


Kolmeaastase külvikorra näide

Kultuur/aasta

Enne põhikultuuri

Põhikultuur

Pärast põhikultuuri

1

talisalat

aeduba + piparrohi

talispinat

2

talispinat

kurgid + basiilik

talivili (nisu, oder)

3

talivili (nisu, oder)

tomat + salat

põldkännak (lambasalat)


Segapeenrad


Looduses ei kasva taimed monokultuurselt, vaid mitmekesise taimekooslusena. Võib öelda, et tegemist on omalaadse loodusliku külvikorraga ehk segapeenardega. Segapeenrad– see ei tähenda ainult nt kapsa, porgandi või salati ühte ja samasse peenrasse istutamist vaid ka mitmete teiste kultuuride lisamist. Neid kultuure tuleb omavahel oskuslikult kombineerida, et need soodustaksid vastastikku üksteise kasvamist ning kaitseksid kahjurite ja haiguste eest. Mõned kultuurid parandavad ka teiste kultuuride maitseomadusi.


Segapeenrad

Kultuur

Soodne naabrus

Ebasoodne naabrus

Peasalat

redis, porgand, maasikas, kurk, punane sigur, tomat, kapsas ...

Petersell, seller

Tomat

jääsalat, porrulauk, nuikapsas, põõsasuba, porgand, kapsas, küüslauk, mungalill ...

Kartul, paprika, hernes, kurk ...

Kartul

kapsas, spinat, köömen, mungalill, saialill, mädarõigas

Tomat, herned, seller, kõrvits

Porgand

sibul, hernes, redis, punane sigur, tomat, murulauk

petersell

Peet

kapsas, küüslauk, põõsasuba, lehtsalat, suvikõrvits, kurk

aeduba, kartul, porrulauk, spinat

Seller

Tomat, porrulauk, nuikapsas, põõsasuba, lillkapsas, kurk

Kartul, peasalat

Kurgid

Oad, herned, sibul, porrulauk, peasalat, kapsas, apteegitill, köömned

Kartul, tomat

Kapsad

Seller, tomat, lehtsalat, jääsalat, porrulauk, hernes, koriander, kartul

Sibul. küüslauk

Hernes

Porgand, suvikõrvits, peasalat, kapsas, apteegitill

Porrulauk, küüslauk, sibul, kartul

Sibul

Porgand, peet, peasalat, kurk

Herned, kapsas, oad

Küüslauk

Tomatid, peet, porgand, kurk

Kapsas, herned

Porrulauk

Seller, porgand, tomat, peasalat, kapsas

Herned, oad, peet